Francisco Jose de Goya y Lucientes
Francisco Jose de Goya y Lucientes sündis 30. märtsil, 1746 väikeses Fuendetodose külas, Hispaania kirde poolses Aragoni provintsis. Goya vanemad olid Jose Goya ja Engracia Lucientes. Nad kolisid Zaragozasse kui Francisco oli nelja aastane. Lapsepõlves käis ta kunstikoolis. 1773. aastal abiellus ta Josefa Bayeu´ ga. 30. oktoobril 1775. aastal tegi üheksa pilkepilti või seinavaipa kuningas Charles III. 1776. aastal sai ta iga-aastast palka oma kuninglikelt püsiklientidelt. Ta rakendati teisele positsioonile
1780. aasta juulis, ta oli valitud kuninglikku akadeemiasse San Fernandos, kõige tähtsaim kunstiakadeemia Hispaanias. Ta sai direktori assistendiks maalimises aastal 1785. Kui San Franciscos sai valmis kirik el Grande 1781. aastal, siis valis kuningas tema ja seitse teist seda dekoreerima. Ta võitis komitee maalimast suurimaid altarikujusid kirikus. Goya ja ta naine kolisid kuninglikku perekonda augustis aastal 1783. Goyast sai lähedane sõber kuningale ja elas koos kuningliku perekonnaga, teda koheldi nagu printsi ning tal oli kõik olemas.
1784. aastal sai temast isa, pani oma poja nimeks Francisco Javier Pedro. Goya jäi haigeks aastal 1777. Aastal 1792 haigus muutus tõsisemaks ja veetis palju kuid sõbra majas, Sebastian Martinez´i kodus Cadiz´ases. Goya ja hertsoginna olid armukesed, nende suhe püsis niikaua kui hertsoginna suri aastal 1802. 31. oktoobril aastal 1799 lunastas peaminister Goya. Aastal 1803 tema eluaegne sõber Martin Zapater suri. Aastatel 1819-1824 elas ta üksinda. 1824. aastal pagendati ta vabatahtlikult Prantsusmaale. Ta asus Bordeaux´i elama, kus ta jätkas oma tööde tegemist. 16. aprillil 1828. aastal Goya suri. Tänapäeval paljud tema parimad maalid ripuvad Madridi Prado kunstimuuseumis.
