Tizian - Biograafia

Itaalia maalikunstnik, õige nimega Tiziano Vecellio oli kõrgrenessansi üks silmapaistvamaid suurmeistreid,

Ta õppis Giovanni Bellini juures ja töötas peamiselt Veneetsias. Viljeles usu- ja mütoloogiaainelist kompositsiooni ning portreemaali. Erinevalt Firenze koolkonnast, kus toonitati vormi ja joonistuslikkust, on Tiziani teoseile iseloomulik värvuste ja pehmes heleda-tumeda modelleeringust tulenev maalilisus. Ta esimestes teostes avaldub Giorgione rahuliku unistava laadi mõju.

Tizianist peeti väga lugu Euroopa õukondades ning mitmete valitsejate ja tuntud isikute välimust teame just tänu tema maalitud portreedele. Tizian oli suur värvimeister, värvid hakkasid tema maalidel soojalt ja elavalt hõõguma, tolle aja kohta väga kerge, vaba ning hoogne oli Tiziani pintslitöö.

Isikupärase käsitlusviisi saavutas Tiziani 16. saj. II kümnendil. Sellest peale lõi ta oma elurõõmsamaid, bakhanaali kujutavad teosed ning suured madonnakompositsioonid. Võitnud laialdase tunnustuse, sai ta tellimusi Paavst Paulus III-lt, keiser Karl V-lt ja mitmelt teiselt mõjukalt valitsejalt.

Loomingu kõrgaeg oli 1530–1550, siis valmisid peenelt karakteriseeritud portreed ning ideaalselt täiuslikud ja ühtaegu eluliselt konkreetsed Venuse – maalid. Viimases loomejärgus sai valdavaks Piibli ainestiku uudne dramaatiline tõlgendamine ning vaba maaliline teostus, mis rajas teed barokile.

Tizian oli Veneetsia koolkonna tähtsaim esindaja, kes oma pika, ligi 100 aastat kestnud elu jooksul jõudis edukalt viljelda peaaegu kõiki alasid tolleaegses maalikunstis. Tema altarimaalid on pidulikud, suurejoonelised, rikkaliku ülesehitusega ja samal ajal ikkagi maiselt, isegi nagu kehaliselt tajutavate tegelastega. Portreedes andis ta oskuslikult edasi inimese iseloomu, tema seisundit ühiskonnas, tema suurust ja väärikust.


	Tizian
	1477—1576

	Itaalia maalikunstnik, õige nimega Tiziano Vecellio oli kõrgrenessansi üks silmapaistvamaid suurmeistreid, Ta õppis Giovanni Bellini juures ja töötas peamiselt Veneetsias. Viljeles usu- ja mütoloogiaainelist kompositsiooni ning portreemaali. Erinevalt Firenze koolkonnast, kus toonitati vormi ja joonistuslikkust, on Tiziani teoseile iseloomulik värvuste ja pehmes heleda-tumeda modelleeringust tulenev maalilisus. Ta esimestes teostes avaldub Giorgione rahuliku unistava laadi mõju. Tizianist peeti väga lugu Euroopa õukondades ning mitmete valitsejate ja tuntud isikute välimust teame just tänu tema maalitud portreedele. Tizian oli suur värvimeister, värvid hakkasid tema maalidel soojalt ja elavalt hõõguma, tolle aja kohta väga kerge, vaba ning hoogne oli Tiziani pintslitöö. Isikupärase käsitlusviisi saavutas Tiziani 16. saj. II kümnendil. Sellest peale lõi ta oma elurõõmsamaid, bakhanaali kujutavad teosed ning suured madonnakompositsioonid. Võitnud laialdase tunnustuse, sai ta tellimusi Paavst Paulus III-lt, keiser Karl V-lt ja mitmelt teiselt mõjukalt valitsejalt. Loomingu kõrgaeg oli 1530–1550, siis valmisid peenelt karakteriseeritud portreed ning ideaalselt täiuslikud ja ühtaegu eluliselt konkreetsed Venuse – maalid. Viimases loomejärgus sai valdavaks Piibli ainestiku uudne dramaatiline tõlgendamine ning vaba maaliline teostus, mis rajas teed barokile. Tizian oli Veneetsia koolkonna tähtsaim esindaja, kes oma pika, ligi 100 aastat kestnud elu jooksul jõudis edukalt viljelda peaaegu kõiki alasid tolleaegses maalikunstis. Tema altarimaalid on pidulikud, suurejoonelised, rikkaliku ülesehitusega ja samal ajal ikkagi maiselt, isegi nagu kehaliselt tajutavate tegelastega. Portreedes andis ta oskuslikult edasi inimese iseloomu, tema seisundit ühiskonnas, tema suurust ja väärikust.



	Krete Laimets 2003