Hans Holbein noorem

Saksa renessansi kõige noorem suurmeister on Hans Holbein noorem (1497 või 1498-1543). Sündinud Augsburgis.
Ta on renessansi silmapaistvaim portreemaalija. Ükski teine saksa kunstnik pole arusaanud renessansi põhiolemusest ja ükski pole selle elemente oma kunsti nii omaks võtnud kui Holbein.
Holbein oli oma isa Holbein vanema õpilane ja on mõjutusi saanud arvatavasti ka Burgkmairilt.
Tuntuim esimese perioodi säilinud maaliteostest on "Meyeri madonna" (u. 1525).
Reformatsiooni tagajärjel tekkinud rahutused sundisid kunstniku aastal 1532 kodumaalt lahkuma ja Londoni asuma. Ta nimetati Inglise kuninga Henry VIII õuemaalijaks ning ta tegutses selles ametis kõikides kunstivaldkondades. Holbeini inglise portreed on portreekunsti suurimad saavutused. Neis võluvad terav tähelepanuvõime, käsitluse külm objektiivsus ja rafineeritud maitse, nagu seda omasid vähesed meistrid enne Holbeini. Tuntumad on Georg Gisze portree Berliinis, Sieur de Morette´i portree Dresdenis, Robert Chasemann Haagis, Jehan de Dinteville´i ja Georges de Selve´i topeltportree Londonis jt.; vähem arvukad on naiseportreed, kuid nende hulgas on suurepäraseid meistriteoseid, nagu näiteks Jane Seymour Viinis ja Marget Butts Bostonis. Üks tuntumaid on Henry VIII portree.
Holbein on väga silmapaistev ka graafikuna. Suure populaarsuse omandas esmajoones Holbeini puulõikesari «Surmatants», mida peetakse graafika meistriteoseks. Ta on loonud ka freskosid ja altarimaale, mis ei küüni tasemelt tema portreedeni.
Ta on ainuke saksa maalija, kes kujundas välja täiesti vaba suurejoonelise stiili, oma individuaalset iseseisvust ja rahvuslikku laadi kaotamata. Mingit koolkonda ei Saksamaal ega Inglismaal Holbein pole loonud.