Georges Braque - Biograafia

Georges Braque sündis 13. mail 1882 Prantsusmaal. Ta kasvas üles Le Havres, ja õhtuti õppis Ecole des Beaux kunstikoolis (1897-1899)

Oma kunstiande avastas ta ajal, mil ta töötas koos oma isaga, kes oli dekoraator. Braque läks Pariisi õppima peadekoraatori käe alla, selleks et saada oskustöölise sertifikaat. Aastatel 1902 kuni 1904 õppis ta Academie Humbert´is Pariisis, kus ta kohtas Marie Lurencinit ja Francis Picabiat. Aastast 1906 ei olnud Braque tööd enam impressionistlikud aga olid Fauve stiilis; pärast suve veetmist Antwerpis koos Othon Frieziga, näitas ta oma Fauve töid järgnevatel aastatel Salon des Independant´sis Pariisis.Otsustav muutus Braque kunstis toimus 1907. aasta sügisel,kui ta taasavastas paul Cezanne´i. Tema esimene soolonäitus oli Daniel-Henri Kahnweileri galeriis aastal 1908. Aastast 1909 töötasid Pablo Picasso ja Braque koos arendades kubismi; alates 1911. aastast olid nende stiilid väga sarnased. 1912 hakkasid nad liitma kollaazi elemente oma maalidesse ja avastasid papier colle (kleebitud paberi) tehnika. Nende kunstiline koostöö kestis kuni 1914 aastani. Braque teenis Esimeses Maailmasõjas Prantsuse sõjaväes ja ta sai haavata; pärast paranemist aastal 1917 sai ta sõbraks Juan Grisiga.

Pärast Esimest Maailmasõda oli Braque tööd vabamad ja vähem sekemaatilised. Tema kuulsus kasvas 1922. aastal Salon d´Automnes(Pariisis) demonstreeritud näitusega. 1920-ndate keskel kujundas Brague dekoratsioonid kahele Sergei Diaghilevi balletile. Aastatel 1917-20 tulenesid Braque tööd sünteetilisest kubismist, mis oli teine kubismi faas, mis algas umbes 1914. Palju meeldivamad ja rohkem kirjumad värvide poolest, sisaldasid nad ka heledatäpilisi passaže. Aastakümnendi lõpus pöördus ta rohkem realistlikuma looduse tõlgendamise juurde, kusjuures kindlad kubismi aspektid püsisid alati tema töödes esile toodult. 1931 tegi Braque oma esimesed kipsgraveeringud ja hakkas maalima mütoloogilisi esemeid. Tema esimene tähtsam tagasivaade toimus aastal 1933 Kunsthalle Baselis. Pittsburgis võitis ta Carnegie Internationali Esimese Auhinna(1937).

Teise Maailmasõja ajal jäi Braque Pariisi. Tema maalid samal ajal, esmaselt ikka vaikelud ja interjöörid, muutusid üha süngemaks. Maalidele lisaks tegi Braque gravüüre, kivitrükipilte ja skulptuure. Hilistel 40datel käsitles ta mitmesuguseid unustatud teemasid, nagu näiteks linde, ateljeesid, maastiku- ja merevaateid. 1954 kujundas ta plekk-klaasist aknad Varengeville´i kirikule. Oma elu viimastel aastatel, Braque haige tervis takistas tal ette võtmast edasisi suuremõõtmelisi ülesandeid, aga ta jätkas maalimist, tegi kivitrükipilte ja kujundades ehteid. Ta suri 31. augustil 1963 Pariisis.


	Georges Braque
	1882 - 1963

	Georges Braque sündis 13. mail 1882 Prantsusmaal. Ta kasvas üles Le Havres, ja õhtuti õppis Ecole des Beaux kunstikoolis (1897-1899) Oma kunstiande avastas ta ajal, mil ta töötas koos oma isaga, kes oli dekoraator. Braque läks Pariisi õppima peadekoraatori käe alla, selleks et saada oskustöölise sertifikaat. Aastatel 1902 kuni 1904 õppis ta Academie Humbert´is Pariisis, kus ta kohtas Marie Lurencinit ja Francis Picabiat. Aastast 1906 ei olnud Braque tööd enam impressionistlikud aga olid Fauve stiilis; pärast suve veetmist Antwerpis koos Othon Frieziga, näitas ta oma Fauve töid järgnevatel aastatel Salon des Independant´sis Pariisis.Otsustav muutus Braque kunstis toimus 1907. aasta sügisel,kui ta taasavastas paul Cezanne´i. Tema esimene soolonäitus oli Daniel-Henri Kahnweileri galeriis aastal 1908. Aastast 1909 töötasid Pablo Picasso ja Braque koos arendades kubismi; alates 1911. aastast olid nende stiilid väga sarnased. 1912 hakkasid nad liitma kollaazi elemente oma maalidesse ja avastasid papier colle (kleebitud paberi) tehnika. Nende kunstiline koostöö kestis kuni 1914 aastani. Braque teenis Esimeses Maailmasõjas Prantsuse sõjaväes ja ta sai haavata; pärast paranemist aastal 1917 sai ta sõbraks Juan Grisiga. Pärast Esimest Maailmasõda oli Braque tööd vabamad ja vähem sekemaatilised. Tema kuulsus kasvas 1922. aastal Salon d´Automnes(Pariisis) demonstreeritud näitusega. 1920-ndate keskel kujundas Brague dekoratsioonid kahele Sergei Diaghilevi balletile. Aastatel 1917-20 tulenesid Braque tööd sünteetilisest kubismist, mis oli teine kubismi faas, mis algas umbes 1914. Palju meeldivamad ja rohkem kirjumad värvide poolest, sisaldasid nad ka heledatäpilisi passaže. Aastakümnendi lõpus pöördus ta rohkem realistlikuma looduse tõlgendamise juurde, kusjuures kindlad kubismi aspektid püsisid alati tema töödes esile toodult. 1931 tegi Braque oma esimesed kipsgraveeringud ja hakkas maalima mütoloogilisi esemeid. Tema esimene tähtsam tagasivaade toimus aastal 1933 Kunsthalle Baselis. Pittsburgis võitis ta Carnegie Internationali Esimese Auhinna(1937). Teise Maailmasõja ajal jäi Braque Pariisi. Tema maalid samal ajal, esmaselt ikka vaikelud ja interjöörid, muutusid üha süngemaks. Maalidele lisaks tegi Braque gravüüre, kivitrükipilte ja skulptuure. Hilistel 40datel käsitles ta mitmesuguseid unustatud teemasid, nagu näiteks linde, ateljeesid, maastiku- ja merevaateid. 1954 kujundas ta plekk-klaasist aknad Varengeville´i kirikule. Oma elu viimastel aastatel, Braque haige tervis takistas tal ette võtmast edasisi suuremõõtmelisi ülesandeid, aga ta jätkas maalimist, tegi kivitrükipilte ja kujundades ehteid. Ta suri 31. augustil 1963 Pariisis.



	Sirle Alemaa 2003