Itaalia maalikunst
Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, nende töödes on palju heleda ja tumeda kontraste. Suurt tähelepanu pöörasid nad ka erinevate materjalide loomutruule edasiandmisele.
Tüüpilistel barokkmaalidel kujutati pingelisi hoogsaid stseene. Pildid on rahutud, rõhutatud on diagonaalsuunad. Palju on neis hetkelist: ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi - nagu momentvõttel on jäädvustatud jõulised, vormikad inimesed keset oma liikumishoogu. Tunnete ja kirgede rõhutamiselt polnud kauge maa nende ülepaisutamiseni. Ilmekust ja mõju pidid lisama nii pühakute teatraalsed žestid ja nõretavad taevasse tõstetud pilgud kui ka müüdikangelaste vägivaldselt väänlevad kehad, aina igasugustes võitlus- ja röövimisstseenides.
 |
 |
 |
||||
| Andrea del Pozzo. Laemaal San Ignazio kirikus Roomas | Annibale Carracci. Laemaalid Palazzo Farneses Roomas | Annibale Carracci. Neitsi ja Püha Luukas |
Barokkmaal tekkis Itaalias. 17. sajandi jooksul kaeti sealsete losside ja kirikute seinad tohutu hulga baroksete maalingutega. Seejuures said eeskujuandvaks Bolognas töötanud Carracci perekonda kuulunud meistrite usuteemalised või antiikainelised seinamaalid.
 |
 |
 |
||||
| Caravaggio. Lautomängija | Caravaggio. Peetruse ristilöömine | Caravaggio. Iisaku ohverdamine |
Caravaggio Omapärase laadi arendas välja Michelangelo Caravaggio (1573—1610). See rahvalik maalija püüdles tõetruuduse poole, olgugi et see tõde võis ka inetu või isegi labane olla. Tema maalide tegevuspaik on võetud tegelikust elust, sündmustik hargneb enamasti poolpimeduses, mida lõhestab poolviltu ülalt langev ere valgusvihk, nn. keldriluugivalgus. Selle ilmeka ja dramaatiliselt mõjuva võtte omandasid hiljem teisedki maalijad, näiteks Rembrandt ja Georges de La Tour.
See oli ka aeg kus teiste maade kunstnikele sai lausa pühaks kohuseks käia kindlasti Itaalias õppimas ja uurimas antiikaja renessansi kunstisaavutusi.
